Oleme tagasi oma järjekordselt reisilt Ukrainasse (16.08-23.08).
Meie saadetis koosneb alati ainult sellest, mida sõdurid täpselt küsivad. Seekordses saadetises olid snaiprite kvaliteetsed taktikalised riided ja jalanõud, kiiver ning kamuflaaži ülikonnad. Me komplekteerisime Sergo Susile saadetise, milles olid niisked salvrätikud, paberkäterätid, prügikotid, Mac Cyveri tape jne. Lisaks akudel töötav survepesur. Sergo töötab eesliinil haavatud sõdurite esimeses stabiliseerimise punktis, millest välja läheb kaks teed: haiglasse ja kalmistule.
Siit, 3000 km kauguselt vaadates võib selle saadetise kirjelduse peale tekkida küsimus. Aga see on reaalsus, millisest kulumaterjalist seal enim puudust tuntakse. Me töötasime vabatahtlikena varsti valmis saavas rehabilitatsioonikeskuses. Vastavalt meie ühingu eesmärgile, on see üks meie ülesannetest. Me komplekteerisime sõduritele eluks vajalikke pakke (niisked salvrätid, kuivtoidupakid, „kiire energia snäkid“).
Sel korral oli meil isegi aega käia Kiievis ja tunda selle suursuguse linna hõngu. Olla Eesti iseseisvuse päeval Kiievis Maidanil, oli eriline tunne. Tagasitee kujunes oodatust päeva võrra pikemaks seoses 12 tunnise „passimisega piiril“.
Meie siiras tänu kuulub kõigile, kes on meid toetanud. Kõik annetajad saavad varsti täpse ülevaate, kuidas vahendeid on kasutatud. Meie jätkame Ukraina võiduni ja sealt edasi, sest meie tahame olla koos selle imelise rahvaga.