Ühe Ukraina sõdureid toetava väikese MTÜna ei ole me ilmselt erapooletud siin toimuvas arutelus osalema. Kindlalt teame me üht, meie jätkame, järgides oma väärtushinnanguid ja eesmärke. Mõtlesin kaua, kas jagan siia meie MTÜ nö “aastaaruannet”, sest koheselt tekib lugejas kahtlus ” Näed, nüüd tahavad nemad ka püünele saada!”  Iga hinna eest ei taha.  Ei jaga ka, sest kel on huvi, leiab ise ülesse, sest kõik on avalik.  Me teame täpselt, mida ja kuidas me teeme. Oma võimaluste piires ja sageli  “üle varju hüpates”.  Kel soovi, võib lugeda. “Materdamiseks” oleme  ka valmis, sest tegelikult see ei muuda meie tegevust. Me töötame ikka edasi Ukraina võidu nimel, kas sõprade ja Eesti inimeste toetusega või ilma.

„Annetuste maailma“  uustulnukana teame, et annetamine ei tohi kunagi olla “emotsiooniost”. Annetamine peaks olema läbimõeldud, kaalutletud ja vabatahtlik tegevus. Oleme mõelnud, kuidas annetaja saaks kindluse, et tema annetust kasutatakse sihtotstarbeliselt. Toome näite: ostsime viimasel korral sõdurite soovi arvesse võttes 50 sõdurite magamiskotti, 10 telki ja 50 kanderaami. Kuidas nüüd siis tõestada annetuse kasutamist, et annetaja oleks rahul.  Fotod, kuidas kasutatakse? Püstiste pöialdega õnnelikud sõdurid? Natuke õõnes tundub.  Koopiad kviitungitest kodulehele, et ikka ostsime? Me ei tea vastust. Loomulikult tuleb olla läbipaistev ja oma tegevusest aru anda.  Aga me teame,  et annetamine on suures osas usalduse küsimus ja vaba tahe. Meie soovitus, „Kui sa kahtled, siis ära anneta“.

Kaunist kevadet soovides ja Ukraina võitu oodates,

Piret Kalmus (MTÜ Südamega Ukrainale).

Piret Kalmus